Kas automaatne tuleohutussüsteem (ATS) on kulu või investeering?

Kas automaatne tuleohutussüsteem (ATS) on kulu või investeering?
07.06.2021

Inimelude päästmiseks ja kahjude minimiseerimiseks on kriitiline tulekahju võimalikult varajane avastamine, rõhutab Qsys Eesti OÜ tegevjuht ja tuleohutuspaigaldiste ekspert Kristjan Kulu.

 

Qsys Eesti OÜ tegevjuht ja tuleohutuspaigaldiste ekspert Kristjan Kulu keskendus käesoleva aasta tuleohutuskonverentsil ATS-süsteemi vajalikkusele erinevates hoonetes ning selle peamisele eesmärgile säästa inimelusid ja minimaliseerida tekkivat emotsionaalset ja materiaalset kahju. 

Tuginedes Siseministeeriumi määrusele nr 17 (2) peab automaatne adresseeritud tulekahjusignalisatsioonisüsteem peab olema täna:

  1) II kasutusviisiga hoones, kus on rohkem kui 100 majutuskohta;
  2) III kasutusviisiga hoones, kus on rohkem kui 50 voodikohta;
  3) IV kasutusviisiga hoones, kus on rohkem kui 500 kasutajat;
  4) hoones, millel on rohkem kui kaheksa korrust;
  5) TP2-klassi hoones, milles on viis kuni kaheksa korrust;
  6) maa-aluses mitmekorruselises garaažis või parklas;
  7) hoones, kus on üle 20 avastamispiirkonna.

Hetkeolukord on paraku see, et üle 20 000 hoone on ilma ATS- süsteemita ja seega väga kõrge riskiga.

Kristjan Kulu tõi näiteks, et vanemates büroohoonetes ja suurtes paneelmajades on nõudmistele mittevastavad elektrisüsteemid, vanad gaasiseadmed, keldrites ja trepikodades ladustatud põlevat materjali, evakuatsiooni-ja päästeteed pole vabad ning ohuhallikaks on ka tuleohtlikud elanikud. „Kahjuks see on täna tegelikus, mis peidab endas suurt ohtu inimeludele ja materiaalsele varale“, sõnas Qsys Eesti OÜ tegevjuht.

Kristjani sõnul võib ATS süsteemide paigaldamine tunduda esialgu kuluna, kuid pani oma ettekandes hoone omanikele südamele mõelda ja kaardistada võimalikud riskid, teha vajalikud arvutuskäigud, kaasata analüüsi oma ala spetsialistid mõistmaks, et ATS paigaldus on investeering.

Hea näitena tõi Kulu välja, kuidas inimesed igapäevaselt tasuvad erinevaid kindlustusmakseid näiteks kaskokindlustus, mis esmapilgul võib tunduda kuluna, kuid õnnetuse korral kaitseb suurte ja ootamatute väljaminekute eest.

Käesoleva aasta aprillis kaotas läbi tule seitse inimest oma elu ning aasta algusest alates on see number juba 16. Qsys Eesti OÜ tegevjuhi Kulu sõnul oleks see number ligi 80% vähem, kui hoonetes oleks paigaldatud ATS süsteem. „Raha saab uuesti tagasi teenida, aga emotsionaalne kahju jätab jälje“, sõnas Kulu.

Positiivse aspektina tõi Kristjan oma ettekandes välja Qsys Eesti OÜ näitel , et ATS-süsteemide paigaldamisel on suurenenud hoonete omanike initsiatiiv. Tema sõnul on olnud palju pöördumisi korteriühistute ja ärihoonete esindajate poolt, kellega on peetud pikki ja sisukaid arutelusid, millest on sündinud häid koostöösid. Kristjani sõnul on inimeste teadlikkuse kasvule samuti väga palju kaasa aidanud Päästeameti pikk ja hea teavitustöö.

Läbi Kristjani rikkaliku kogemuse ja eluliste näidete said osalejad hea ülevaate ATS- i peamistest ülesannetest säästa inimelusid ja minimaliseerida materiaalset ja emotsionaalset kahju. Läbi elavate näidete ja elulistele arvutuskäikudele tuginevale 13 aasta pikkusele kogemustele selgitas Qsys Eesti OÜ tegevjuht, et ATS on investeering mitte kulu ja hoone varustamist ATS- iga tasub kaaluda kõikidel hoone omanikel. „Hoolitsege oma hoonete tuleohutuse eest ja püsitegi terved“, oli Kristjani sõnum lõpetuseks.

Lisainfo konverentsi teiste osalejate kohta on leitav SIIN .